Oassálasstet Giellavahkkoj le buorre vuohke válddet ájnas sebrudakvásstadusáv. Dagá dav suohtas vuoge milta, danna l lågev gätjástusá majt máhttá arvusmahttet.
- Jahkásasj árbbemáhtto. Mierkki vahkko 43 rijmon! Dagá giellavahkkov jahkásasj dáhpadussáj dijá lunna. Le gus bargge? Válde aktavuodav dåjmajådedimen ja guládallamåssudagán ja diededa dan birra.
- E-påvsståvuollájtjállem. Dát la vahkko gå hiehpá e-påvsståvuollájtjállemav adnet sámegielláj! Gähttjit digitálalasj báhkogirjijt mijá nähttabielen resurssa vuollelin.
- Sámegiella oassteaktavuodajn. Åhtsit sámegielagijt sisŋátjin jus da sihti viehkedit vaj oasste ja aktisasjbarggoguojme máhtti valldet aktavuodav sámegiellaj. Jus gávnnuji de almmoda diedon sijá birra dijá sosiála medierin.
- Sámegiel fállo. Le gus diján kafea jali bårråmladnja? Dal hiehpá buoragit fálov jårggålit sámegielláj.
- Lasedit sámegielav viddnosuorgijda. Tjadnit sámegielav dijá viddnosuorggáj. Dálkke? Buktit dálkkediedadusáv sámegielláj. Nähttaoases? Rádjit tjuovvotjállagav sámegielláj. Dajna vuogijn sjaddá hiebalgis dijá ulmmejuohkusij.
- Sámegiella sjermajn. Viedjit materiálav mijá nähttabieles jali biedjit sáme sisanov sjermajda.
- Buoris-biejvve. Bádtjijihtit buorástahttemav sámegielláj jali iejtá sámegielsuorgijn mij ij la duv iednegiella.
- Vuojnosvuohta. Åro buorre åvddågåvvå ja juoge sisanov sámegielláj, ájnnasik gilppusijt jali aktisasjbargov influenserijn.
- Dibddet sámegielav gullut. Ássit sámegiel jiednadiedov telefåvnåjda, gåhttjomvuogádahkáj jali ietjá sajijn gånnå sámegiella máhttá gullut.
- Diededibme. Ájádallit makkir diedo diján li sámegielláj oasstijda/addnijda jali álmmugij uddni, makkár dárbbo li ja álggit dajt jåhtuj biedjat.
Tjuovvus vuorbbe!
