Musihka baktu åhpa sámegielav

– Juska vil man ednagav jali binnáv máhttá, de le ájnas adnet dav majt Åvdebut diehtin “giellagábmaga” birra, ja Sámi Grand Prixan sjattaj bálges dan jagásj vuojttijda lávllomåsijn, Cecilia Dyrøy.

Lávllagijn “Álmmuk vajálduhtedum” vuojtij Cecilia lávllomjuohkusav artistabájnnon ByCecilia. Åvddål Sámi Grand Prix 2024 sjattaj almmavuohta, ittjij sån duosta sámegiellaj tjállet jali lávllot gå ittjij giellamáhtudagáv buvte.

-Lávllot sámegiellaj merkaj ihkeva ålov. Dåbdo majt oadjuv gå ietjam ållu vuostasj lávllagav oarjjelsámegiellaj dahkiv lij tjielggidahtte. Mihásvuoda, balu, rijbadime ja “dat la mån!”.

-Manen la dunji ájnas sámegiellaj lávllot?

-Sámegielav oahppiv musihka baktu. Ja gå mån iv ájn máhte oarjjelsámegielav sáhkadit la vuogas dåbddo bessat dan lávllot. Sæmmi båttå dåbdåv ahte bágo sámegiellaj tjielggasit gålggåji ja vaddi lávllagij ietjálágásj dåbdov gå dárogiellaj ja ieŋŋilsgiellaj. Muv áhkko gåhtjoj sámegiellaj gielav mij lávloj. Og det er det virkelig! Musihka baktu sávav måvtåstuhttet ietjá sáme nuorajt muodugasj dilijn gielasa adnet, juogu dal árggabiejven jali musihkan.

Giellavahágav vásedam

Cecilia mielas le giella ájnas gå le nav stuorra oasse ulmutja identitehtas. Subtsas nuorravuoda ájgen garvvin stuorra tjåhkanimijt gånnå dåbdåj hæhttuj sámástit.

– Persåvnålattjat la mujna agev læhkám nanos sáme iesjdåbddo, valla dåbddiv huoman “válalattjan” gå ittjiv máhte ålov ietjam gielas. Munji dåbddu unugis giella gå iv máhte njálmálattjat ságastit. Juohkka bále soames munji sámástij ja ittjiv máhte ållåsit vásstedit, dåbddiv ietjam vehi “unnebun” ja dat vájkkudij muv iesjdåbdduj. Uddni dádjadav ahte iv la ájnna ulmusj guhti návti dåbddin, suohtas la liehket oassen buolvas guhti ájggu sámástit ja gielav nannit.

Sámegiella bæjválasj giellan

Cecilia sáhkat binná sámegielav ietjas árggabiejven, ja sierraláhkáj fámiljajn. Suv dárogielak ráddna le sáñardahtte ja vissjalis giellabargge.

– Mån adniv báhkogirjev ednagit gå imájdaláv muhtem bágojs, ja gæhttjalav ájádallat såjodimijt ja gárgadisstruktuvrajt madin lav mannamin. Gå lav jårggålam lávllagav oarjjelsámegiellaj, de bessiv biejvijt tjadá tevstajt låhkåt vaj riekta jårggålimev ja gárgadisstruktuvrav dádjadiv.

Gielan tjuovggis boahtteájgge

– Majt miejnni sáme gielaj udnásj dile birra?

– Jáhkáv la buorep gå dåssju soames jage dás åvddåla. Giela li vilá ájteduvvam, ja miján le guhka manno åvddålijguovlluj. Stuorra ávkken li diedon guovtegielak suohkana, gielav vuojnnusij buktet iesjguhtik sajen ja máhttelisvuohta sámegielajt oahppat. Jáhkáv boahtteájge tjuovggadin, gå lav oasse måvtugis buolvas guhti árvvon adná gielav ja kultuvrav, ja sihtá dav boahtte buolvajda vaddet.

– Gåktu ájnegis ulmutja máhtti sámegielav bisodit, mij le duv buoremus ráde?

– Juska vil man binnáv jali ednagav gielav buvte, de la ájnas gæhttjalit ságastit.