-Giella le varresvuohta

Sámegiella ij dåssju la giella, valla buktá jasskavuodav gå sámegielaga dåktåra lusi manni ja máhtti ietjasa iednegielav hållat. Návti buorep viehkev oadtju.

Ánne Lájla Westerfjell Kalstad la suohkandåktår Guovdagæjnon ja suv mielas la sámegiella ájnas sihke ájnegis ulmutjijda ja sebrudahkaj.

-Gielan la sáhka guhtimusj le ja gåktu le. Sidjij gudi li gielav massám, guosská dat identitiehttaj ja dajnas aj varresvuohtaj. Gå ulmusj skihppá jali gássjelis dilláj boahtá, de le ållu luondulasj guládallat oahpes gielajn váj diehtá mij javladuvvá le riekta. guosská sihke dåktårij ja patientaj. Luohtádusáv vaddá gå pasienta bukti ietjasa iednegielav ságastit ja jasska birástagájn ålles gåvåv subtsasti. Jus oattjo sáhkadit ietjat gielav, de båhti moadda dåbdo. Jus nievret gulá, de la luondulasj balov subtsastit, tjielggi Westerfjell Kalstad.

Buorep guládallam

Westerfjell Kalstad subtsas sån aj buorebut guládallá sámegielagij danen gå dádjat kultuvrav ja kodajt. Jus ij kultuvrav dádjada de soajttá divna ráde e ållu riekta sjatta.

Ráde vierttiji álmmugij ja sijá dábijda hiebaduvvat. Dánna (Guovddagæjnon) ij la buojkulvissan ulmme bivddit vuorasulmutjijt hárjjidallamguovdátjij. Sij ælla dákkir bargguj hárjjánam ja siján ælla ga sæmmi fasilitehta dagu stuoráp bájkijn.

-Mij máhttá dáhpáduvvat jus pasiænnta ij máhte tjielggit ietjas iednegiellaj?

– Værámus la gå alvos skihpudahka ij ielveduvá danen gå ij pasiænntam dádjada. Vádálasj dile badjáni jus hiehteguovdásj ij sámegielav dádjada. Ietjá buojkulvis la jus ulmusj la oadtjum dávddádiagnosav manádimen skihpadåben, valla ij la dádjadam man alvos. Soajttá dan diehti gå ij lim jasska birástahka gatjálvisájda. Ij la dárbbo vaj sij e gielav dádjada. Gå ulmusj bessá iednegiellaj guládallat, de ihkap moadda gatjálvisá badjáni.

– Varresvuohta la persåvnålasj, ja ietjá giella gå iednegiella, dahká gasskavuodav. Amásgiela baktu le gasskavuohta ja varresvuohta persåvnålasj. Gå sámegiellaj tjielggiv, de pasienta oadtju ienep diedojt lahka.

Válljijin barggat sáme guovlojn

Ánne Lájla mierredij soames jage dás åvddål Kautokeinnun jåhttåt, ja dåppe barggagoahtet. Sån dåbdåj åvdåsvásstádusáv Sábmáj ruoptus boahtet. Sijdan sån bæjválattjat sámás barggoguojmij ja pasientaj, danen gå li vargga dåssju sámegielak pasienta.

Ájnas la mij máhttep sámegiellaj guládallat. Sámegielak dåktår la riek ájnas sámegielak sebrudagán, ja dat vaddá munji ållo máhttelisvuodav ietjam álmmugijn barggat. Jåhtiv aj ruoptus danen gå sidáv muv máná galggin sámegielav luondulattjat oahppat sáme birrasin.

– Majt jáhká sámegielaj boahtteájge birra?

-Mån lav vehik optimissta dan diehti gå ienebu sihti oahppat sámegiellaj hållat ja tjállet. Dat la buorre álggo. Uddni moadda máná ja nuora sáhkadi ieŋŋilsgielav gaskanisá ja viertti mujttet sámegiela dille le hásstaliddje. Jus lij sámegiellaj Snapchat’an ja ietjá sosiála medijájn tjállet, de lij dat joarkket árggabiejvvegiellan. Hæhttup diedulattjat barggat váj sámegiella joarkká guládallamgiellan, ja mánájt ja nuorajt mujttádahttet ietjasa åvdåsvásstádusáv vájmmogielama várjjalimes.