Muusik peht uáppá sámástiđ

– Peerusthánnáá tast, mon ennuv tâi uccáá máttá kielâ, te lii tehálâš keččâliđ sárnuđ. Ko lii ovdil tubdâm ”kielâlii heeppâdvuođâ”, te taan ive Sámi Grand Prix lávlumuási vuáittu nubásmitij puoh Cecilia Dyrøy uásild.

Lavluin ”Mannem åajaldahteme” ByCecilia vuoitij lávlumkišto. Ovdil Sámi Grand Prix 2024 sun ij lamaš tuostâm čäälliđ teikâ lávluđ sämikielân, ko sun arvâlij, ete ij määti kielâ tuárvi pyereest.

– Sämikielân lávlum meerhâs hirmâd ennuv munjin. Tot tobdo, mii must lâi, ko muu vuossâmuš laavlâ maadâsämikielân valmâštui, lâi čielgiimettum. Tot lâi siävuttâs čiävláávuođâst, paaloost, mättimist já tobdo, ete “taat mun lam!”

– Mondiet tunjin lii tehálâš lávluđ sämikielân?

– Muusik peht mun peesâm oppâđ kielâ. Ko jiem määti vala sárnuđ maadâsämikielâ nuuvt njyebžilávt, te lii pyeri tobdo peessâđ lávluđ. Siämmást muu mielâst oro, ete sämikielâ säänih kolgeh muččâdávt já adeleh lavlui ereslágán tobdo, ko tárukielân teikâ eŋgâlâskielân. Muu ákku kočoi sämikielâ kiellân mii lávlu. Já tot tuođâi lii! Mun tuáivum, ete muusik peht mun movtijditám eres säminuorâid sullâsii tiileest kevttiđ jieijâs kielâ, jo-uv argâpeeivist teikâ muusikist.

Tubdâm kielâlii heeppâdvuođâ

Cecilia ana kielâ tehálâžžân, ko tot lii nuuvt stuorrâ uási ulmuu identiteetist. Sun muštâl, ete ko lâi nuorâ, te sun koorvij stuorrâ čokkânmijd, main sun tieđij, ete kalga sámástiđ.

– Persovnlávt must lii ain lamaš noonâ sämmilâš identiteet, mutâ liijká lam tubdâm jieččân ”vááijuvlâžžân”, ko jiem määti stuorrâ oosijd jieččân kielâst. Mun lam tubdâm kielâlii heeppâdvuođâ, ko jiem määti sárnuđ njyebžilávt. Jyehi tove, ko kiinii sáárnui munjin sämikielâ já mun jiem máttám aaibâs västidiđ, te mun tubdim jieččân váhá ”ucebin”, já tot čuosij muu jieštoobdon. Onne mun iberdâm, ete jiem lamaš ohtuu tai tobdoiguin, já lii suotâs leđe uási suhâpuolvâst, kiäin lii mohtâ sárnuđ sämikielâ já nanodiđ kielâ.

Sämikielâ argâpeeivist

Cecilia sárnu váhá sämikielâ jieijâs argâpeeivist, eromâšávt jieijâs perruin. Suu taažâ aassâmkyeimi lii sahhiis já iäljáris kielâpiälušteijee.

– Mun kiävtám ennuv sänikirje, ko imâštâlâm tiätu saanijd, já keččâlâm smiettâđ sujâttem já ceelhâráhtusijd, ko lam kaččâmmohheest. Ko lam jurgâlâm lavluu maadâsämikielân, te mun kiävtám maaŋgâid peeivijd teevstâi čoođâ luhâmân vâi iberdâm njuolgâ jurgâlus já ceelhâráhtus.

Kielâ čuovâdis puátteevuotâ

Mon uáivilist tun lah sämikielâi tááláá tiileest?

– Muu mielâst tot lii pyereeb, ko muáddi ive tassaaš. Kielah láá ain uhkevuálásiih, já mist lii ain kuhes mätki ovdâskulij. Stuorrâ ävkkin láá tiäđust-uv kyevtkielâliih kieldah, kielâ oinum sierâ soojijn ja máhđulâšvuotâ oppâđ sämikielâid. Mun oskom, ete puátteevuotâ lii čuovvâd, ko mun kuulâm movtigis suhâpuolvân, mii ana áárvust sehe kielâ já kulttuur, já áigu sirdeđ taid puáttee suhâpuolváid.

-Maid ovtâskâs ulmuuh pyehtih porgâđ sämikielâ siäiluttem oovdân, mii lii tuu pyeremus raavâ?

– Kielâ kevttim jyehipiäiválii elimist lii vaarâ pyeremus já tehálumos raavâ. Peerusthánnáá tast, mon ennuv tâi uccáá máttá kielâ, te lii tehálâš keččâliđ sárnuđ.