-Kielâst lii tiervâsvuotâ

Sämikielâ ij lah tuš peri kielâ, peic tot liäkká torvolâšvuođâ uuvsâid, ko sämikielâlâš äššigâs iälá tuáhtárist já uážžu sárnuđ jieijâs eenikielâ. Návt finnee pyereeb iše.

Anna Lájla Westerfjell Kalstad lii Kuovdâkiäinu kieldâtuáhtár já ana sämikielâ tehálâžžân nuuvt ovtâskâs ulmuid, ko meid ohtsâškoodán.

– Kielâst lii koččâmuš tast, kii tun lah já magareh tobdoh tust láá. Mij uáinip, ete kielâ monâttem vaaigut kielâs monâttem ulmui identiteetân ja meid tiervâsvuotân.

– Mondiet eenikielâ lii tehálâš kommunikaatiost sämikielâlij äššigâsâiguin?

– Lii aaibâs čielgâ äšši, ete ko olmooš lii pyeccee teikâ vädis tiileest, te sun kalga kommunikistiđ torvolijn kieláin, vâi tiätá, ete tot mii iättoo, lii riehtâ. Tot kuáská sehe tuáhtárân já äššigâsân. Mun huámmášâm, ete ko äššigâsah peesih sámástiđ, te sij láá eenâb lyetteeh já muštâleh oleskove, iä peeiti, ko lyettih. Ko uážžu sárnuđ jieijâs kielâ, puátih tobdoh eenâb oovdân. Ko muštâl pohčâsijn, lii luándulâš muštâliđ meid toos lohtâseijee paloin, Westerfjell Kalstad čiälgá.

Pyereeb viestâdem

Westerfjell Kalstad muštâl, ete meid jieš kommunikist pyerebeht äššigâsâin, ko ij lah nuuvt teknisâš, ko tuáhtár piäsá aldeláá sämikielâlii äššigâs, ko ibbeerd kulttuur já ohtâvuođâid. Jis lii vááijuvlâš kulttuur ibárdâs, te sáttá keevvâđ nuuvt, ete puoh ravvuuh iä puáđi riehtâ.

– Ravvuid kalga heiviittiđ aalmugân já sii taavijd. Ij tääbbin (Kuovdâkiäinust) pyevti ovdâmerkkân ravviđ elilâmulmuid eelliđ sávrusalist. Iä sij lah hárjánâm tágáráid ige tääbbin lah siämmáálágán falâldâh, ko stuorrâ paaihijn.

– Varâlâš jis ij ibbeerd

– Mii puáhtá tábáhtuđ, jis pyeccee äššigâs ij paste čielgiđ ääši jieijâs eenikielân?

– Pyehtih tábáhtuđ varâliih ääših, jis varâlâš tavdâ ij puáđi oovdân, ko ij addiittâl. Puáhtá leđe varâlâš, ko etikuávdáást iä ain sáárnu sämikielâ. Nubbe ovdâmerkkâ lii, jis äššigâs lii finnim kollim ääigi diagnoos, mutâ ij lah iberdâm, mii lii ettum, ko sun ij lah tubdâm tile torvolâžžân ige lah tuostâm koijâdiđ. Ij taarbâš leđe tuš peri

nuuvt, ete ij ibbeerd kielâ. Ko tun peesah sárnuđ sämikielâ, te tun hoksááh koijâdiđ meid maidnii eres, maid tun jieh hoksáám koijâdiđ, ko sarnuh tárukielâ.

– Tárukielâ váhá kaaiđât já tiervâsvuotâ lii persovnlâš. Ko mun čielgiim sämikielân, te sij, kiäid tiäđuh kyeskih, iberdeh pyerebeht.

Valjij porgâm Säämist

Ánne Lájla meridij muáddi ive tassaaš varriđ Kuovdâkiäinun já porgâškyettiđ tobbeen. Sun tuubdâi kenigâsvuođâ maccâđ Sáámán. Päikkikodestis sun sárnu sämikielâ jyehi peeivi pargoskipárijguin já äššigâsâiguin, ko masa puohah láá tuš peri sämikielâliih äššigâsah.

– Lii tehálâš, ete sehe mun peesâm já sij peesih sárnuđ sämikielâ. Mun tiäđám, ete sämikielâlâš tuáhtár lii uáli ávhálâš ohtsâškoddeest, já tot addel munjin tuođâi ennuv, ko mun peesâm porgâđ sämmilijguin. Mun värrejim maasâd Kuovdâkiäinun, ko mun halijdim, ete párnááh máttájeh sämikielâ luándulii sämmilii pirrâsist.

– Maid tun jurdáh sämikielâi puátteevuođâst?

– Mun lam váhá optimist ko uáiná, ete ain eenâb ulmuuh kevttih sämikielâ. Maŋgâseh halijdeh sárnuđ eenâb sämikielâ já máttáđ sämikielâ. Mun jurdám, ete lii šiev aalgâ. Tááláá ääigi maaŋgah nuorah kommunikisteh eŋgâlâskielân, kalga mušteđ, ete sämikielâ tile lii herkki. Jis ličij luándulâš čäälliđ sämikielân tego snapist já mudoi sosiaallijn mediain, te piso argâpeeivi kiellân. Vâi sämikielâ piso ain kommunikaatiokiellân, te mij kolgâp leđe meritiätuliih, já muštottiđ párnáid já nuorâid sii ovdâsvástádâsâst siäiluttiđ sämikielâ.