Saemien musihken tjïrrh ööhpehte
– Seamma man jïjnjem jallh vaeniem gïelem maahtah, dle vihkeles voejhkelidh soptsestidh. Dan mænngan jïjtje bååhperostin ihke idtji maehtieh saemiestidh lïhke , dle Sámi Grand Prix ‘ m gaajhke laavlomem darjoeji daan jaepien laavlomedåehkien vitnijasse, Cecilia Dyrøy .
Laavloeminie ” Manne åajaldibie ” laavloemistie ByCecilia laavlomekonkurvem vitni . Sámi Grand Prix 2024 åvtelen idtji doesth saemiengïelesne tjaeledh jallh laavlodh , juktie vïenhti satne idtji dam gïelem nuekies hijven maehtieh .
Saemien gïelesne laavlodh munnjien jeenjemasth mïeteste. Dïhte domtese munnjien gosse voestes laavlomem åarjelsaemien gïelesne darjoejim , ij leah tjïelkestahteme . Daate akte pleentege garmerdimmeste, aarmoedimmeste, maehtelesvoeteste jïh damtesistie ‘dïhte lea manne!’
– Mannasinie vihkeles dutnjien saemiengïelesne laavlodh?
– Musigken tjirrh åadtjoem gïelem lïeredh. Goh im manne annje maehtieh åarjelsaemien dan juhteleslaakan soptsestidh, dellie badth hijven domtoe gosse åadtjoem laavlodh. Seamma tïjjen damtem baakoeh saemien gïelesne tjaebpieslaakan laavloeh jïh aktem jeatjah domtoem laavloemasse vedtieh , goh dovne daaroen jïh eengelsken gïelesne. Mov aahka gåhtjoeji saemien gielem mij laavloejin. Jïh raaktan lea! Manne gegkestem mijjieh musihken tjïrrh jeatjah saemien noerh skreejrehtibie plearoeh tsiehkine, edtjieh sijjen gïelem nuhtjedh mijjen aarkebiejjien jallh musihken tjïrrh.
Gïeledåeriesmoerem damteme
Cecilia tuhtjie gïele dan vihkeles juktie gïele dan stoerre bielie almetjen identiteteste. Dïhte soptseste gosse nuerebe dellie sïjhti stoerre gaavnesjimmieh slyöhpedh gusnie deejri satne aaj tjuara saemiestidh.
– Jïjtje manne iktesth aktem nænnoes saemien identiteetem åtneme , men læjhkan damtim ” faatoes ” juktie im jïjnjem mov gïeleste maehtieh . Gïele jæjhta juktie im maehtieh tjaebpieslaakan soptsestidh. Fïerhten aejkien naaken munnjien saemiesti jïh idtjim buektehth ellies vaestiedassem vedtedh, dannasinie damtim ånnetji ” unnebe ” jïh dïhte mov jïjtjedomtesem nænnoesti. Daan biejjien guarkam ahte idtjim leah barre naemhtie damth, luste boelveste boelvese årrodh mij ïedtjem åtna saemiestidh jïh gïelem nænnoestidh.
Saemien gïele aarkebiejjien
Cecilia saemeste ånnetji aarkebiejjien , joekoen fuelhkine ektine . Altese daaroen paarrebielie lea tjetskehke jïh eadtjohke gïele-tsiehkesne.
Manne baakoegærjam jïjnjem nuhtjem gosse ovmessie baakoej bïjre onterdeminie , jïh pryövem ussjedidh sojjehtimmiej jïh raajesebigkemen bïjre gosse jåarhkam . Gosse manne laavlomem åarjelsaemien gïelese jarkoestamme, dellie biejjiej mænngan sïjhtem tjaalegidie lohkedh juktie ryöktesth jarkoestimmiem jïh raajesebigkemem guarkedh.n.
Gïelen tjoevkes båetije biejjie
– Maam datne ussjedh saemien gïeletsiehkien bïjre?
– Manne vïenhtem buerebe sjïdteme goh naan jaepien juassah. Gïelh leah annje håvhtadamme, jïh mijjieh aktem guhkies geajnoem aajmene åvtese. Stoerre aevhkie hov dah guektiengïelen tjïelth, gïelem vuartasjidh ovmessie sijjine jïh nuepiem åådtjeme saemien lïeredh. Manne jaahkam nov sån båetijen biejjien tjoevkesinie, juktie leam bielie aktede skreejrije boelveste mij dovne gïelem jïh kultuvrem heevehte, jïh sæjhta dam båetije boelvide vedtedh.
– Guktie fïerhte almetje maahta saemien gïelem gorredidh , maam datne bööremes raereste ?
– Seamma man jïjnjem jallh vaeniem gïelem maahtah, dle vihkeles voejhkelidh soptsestidh.