Saemien musihken tjïrrh ööhpehte
– Seamma man jïjnjem jallh vaeniem gïelem maahtah, dle vihkeles voejhkelidh soptsestidh. Dan jaepien laavlomeåesie vitnije Cecilia Dyrøy lea aarebi domteme «gïeleskaamoe”, mohte Sami Grand Prixen mænngan dïhte jeatjhlaakan domti.
Laavlojne ” Mannem åajaldahteme” Cecilia laavlomeåesien, sov artistenommine ByCecilia. Sámi Grand Prix 2024 åvtelen idtji doesth saemiengïelesne tjaeledh jallh laavlodh, juktie vïenhti satne idtji nuekies saemiengïelem maehtieh.
-Munnjan jïjnjh domtese båetieh gosse saemiengïelesne laavloem. Im buektehth buerkiestidh guktie damtim gosse mov voestes laavlome åarjelsaemiengïelesne ryöjredim. Manne dovne gaarmeres lim, bïllim jïh “dïhte manne” domtim.
– Mannasinie vihkeles dutnjien saemiengïelesne laavlodh?
– Musihken tjirrh åadtjoem gïelem lïeredh. Goh im annje maehtieh saemiestidh, dellie badth hijven domtoe gosse åadtjoem laavlodh. Manne aaj tuhtjem baakoeh saemien gïelesne tjaebpieslaakan laavloeh jïh aktem jeatjah domtem laavloemasse vedtieh, goh daaroen jïh englaantengïele. Akten aejkien mov aahka munnjien jeehti “saemiengïele lea laavlomegïele”, jïh numhtie guhth lea! Manne gegkestem manne mov musihken tjïrrh maahtam jeatjah saemien noerh skreejredh dej gïelem nuhtjedh aarkebiejjesne jallh musihken tjïrrh.
Gïeledåeriesmoerem damteme
Cecilia tuhtjie gïele dan vihkeles juktie gïele dan stoerre bielie almetjen identiteetese. Dïhte soptseste gosse nuerebe dellie idtji stoerre gaavnesjæmman vuelkieh gusnie deejri dïhte tjoeri saemiestidh.
– Jïjtse manne iktesth aktem nænnoes saemien identiteetem åtneme , men læjhkan damtim maam akth” faatoes ” dan åvteste im saemiengïelem maehtieh. Dan åvteste skaamesjamme gosse im maehtieh saemiestidh. Fïerhten aejkien naaken munnjien saemiestin jïh idtjim buektehth vaestiedidh, dle domtim “unnebe” jïh nåake jïjtjedomtesem åadtjoejim. Daan biejjien guarkam ij barre manne naemhtie domteme. Tuhtjem luste mijjieh dan gellieh mah sïjhtebe gïelem nuhtjedh jïh vaarjelidh.
Saemien gïele aarkebiejjien
Cecilia ånnetje aarkebiejjesne saemeste, jïh sjïere sov fuelhkine. Altese daaroen paarrebielie lea tjetskehke jïh eadtjohke gïele-tsiehkesne.
Manne baakoegærjam jïjnjem nuhtjem gosse ovmessie baakoej bïjre onterdeminie, jïh mearan olkese vaarreminie pryövem ussjedidh sojjehtimmiej jïh raajesebigkemen bïjre. Gosse naaken mov laavlome saemiengïelese jarkoestamme, dellie provhkem gellie biejjieh dam jarkoestimmiem guarkedh jïh lïeredh.
Gïelen tjoevkes båetije biejjie
– Maam datne ussjedh saemien gïeletsiehkien bïjre?
– Manne vïenhtem buerebe sjïdteme goh naan jaepien juassah. Gïelh leah annje håvhtadamme, jïh mijjieh aktem guhkies geajnoem aajmene utnebe. Stoerre aevhkie hov dah guektiengïelen tjïelth, saemien ööhpehtimmieh jïh gosse gïelem maehtebe seabradahkesne tjïeltesne vuejnedh. Mov generasjovne sijhtieh gïelem jïh kultuvrem vaarjelidh jïh vijriebasse vedtedh jïh dan åvteste buerielaakan båetijen biejjien bïjre ussjedem.
– Guktie almetjh maehtieh gïelem vaarjelidh, dov naan raerieh ?
– Seamma man jïjnjem jallh vaeniem gïelem maahtah, dle vihkeles voejhkelidh aarkebiejjesne soptsestidh.