-Gïele lea healsoe
Saemien ij leah ajve akte gïele, men aaj aktem jearsoesvoetem vadta gosse saemiengïelegh åadtjoeh dåaktarasse vuelkedh ietniengïelem soptsestidh. Numhtie buerebe viehkiem åadtjoeh.
Ánne Lájla Westerfjell Kalstad lea tjïeltedåaktere Guovdageaidnun tjïeltesne jïh veanhta saemien gïele lea vihkeles dovne almetjidie jïh seabradahkese.
-Gïele lea gie datne leah jïh guktie datnine leah. Gosse gïelem dasseme, dellie dam dov identiteetem dæjpa jïh dan åvteste aaj healsoem dæjpa. Gosse almetje skeamtjojne jallh vaejvies tsiehkine båata, dle hævvi tjuara åadtjodh ietniengïelem nuhtjedh juktie daajra dïhte mij jeahtasåvva staaran sjædta. Daate hijven dovne dåaktarasse jïh dïhte mij skeamtjojne lea. Lea aelkebe buerkiestidh guktie datne skeamtjoe jïh jearsoesåbpoe mierine abpe guvviem soptseste jis åadtjoeh ietniengïelem nuhtjedh. Jis åadtjoeh jïjtjedh gïelem soptsestidh, dellie jienebh domtesh aaj sjidtieh. Jis vaejvieh åtna, dle aelkebe dan bïjre soptsestidh, Westerfjell Kalstad buerkeste.
Buerebe gaskesadteme
Westerfjell Kalstad jeahta satne aaj buerebe gaskesadta saemien skïemtjijigujmie juktie dïhte kultuvrem guarkoe. Jis ij kultuvrem guarkah dellie ij gaajhkh raerieh eevre staaran sjïdtedh.
– Raerieh tjuerieh dej almetjigujmie mah voenesne jïh dïhte seabradahken mietie sjïehtedidh. Daesnie (Guovdageaidnu) ij gåaredh båeries almetjidie jiehtedh dah edtjieh saavremejarngese vuelkedh dan åvteste dah eah vaane dagkoe vuelkedh jïh ij dejtie fasiliteeth daesnie gååvnese gænnah.
-Mij maahta sjïdtedh jis skïemtjije ij maehtieh sov ietniengïelesne buerkiestidh?
– Dïhte vïerremes lea goh ij skïemtjelasside aajhtsh dan åvteste dåaktere ij skïemtjijem guarkah. Maahta vaahreles årrodh jis neavroesentraale (daaroen AMK) ij saemiengïelem guarkah. Jeatja vuesiehtimmie lea gosse skïemtjije skïemtjegåatesne orreme jïh diagnovsem åådtjeme mohte ij guarkeme mij lea jïh man vaarege lea. Numhtie maahta sjïdtedh jis skïemtjije ij jearsoes domth gyhtjelassh gihtjedh. Dah maehtieh gïelem guarkedh mohte jis åadtjoeh ietniengïelesne soptsestidh dellie mejtie vielie gyhtjelassh mujhtieh.
– Healsoe lea persovneles, jïh akte jeatjah gïele goh ietniengïele maahtah darjodh ahte skïemtjije ij seamma lïhkesvoeten dååkterasse åadtjoeh. Gïelem lea persovneles healsoe jïh lïhkesvoeten dæjpa. Gosse saemiengïelesne buerkestem, dle skïemtjijh stuerebe lïhkesvoetem bïevnesidie åadtjoeh.
Saemien dajvesne veelji barkedh
Naan jaepien gietjeste dle Ánne Lájla veelji Guovdageaidnuse vihth juhtedh jïh desnie aelkedh barkedh. Tuhtji dïedtem bååstede Saepmien gåajkoe båetedh. Gåetesne fïerhten biejjien barkoevoelpigujmie jïh skïemtjijigujmie saemeste, desnie mahte gaajhkh skïemtjijh barre saemiestieh.
– Vihkeles mijjieh maehtebe saemiestidh. Saemiengïeleldh dåaktere lea joekoen vihkeles saemiengïeleldh seabredahkesne, jïh munnjien luste mov jïjtse almetjigujmie barkedh. Manne aaj bååstede juhtim dan åvteste sïjhtim mov maanah edtjin saemien lïeredh aktene saemien byjresisnie.
– Maam datne ussjedh saemien gïelen bïjre båetijen biejjien?
– Ånnetji buerielaakan hov båetijen bïjre ussjedem dan åvteste vielie sijhtieh lïeredh dovne soptsestidh jïh tjaeledh saemiengïelesne. Dïhte akte hijven aalkove. Daenbien gellie noerh englaantengïelem sinsitnine soptseste jïh tjoerebe ussjedidh saemien gïeletsiehkie lea haestiedihks. Jis saemiengïelesne tjaaleme snapchat’esne jïh jeatjah sosijaale medijisnie dellie aarkebiejjiegïelem jåerhkeme. Tjoerebe garresi barkedh juktie saemiengïele jåarhka goh govlesadtemegïeline, jïh tjoerebe maanide jïh noeride måjhtajehtedh dah aaj dïedtem utnieh mijjen vaajmoegïelem vaarjelidh.