-Julevsámegielan le tjuovggis boahtteájgge

– Mån jáhkáv sjaddá álkkep válldet ruoptus ja doalvvot vijdábut ietjama gielav ja kultuvrav gå ådå teknologija baktu aj ruvábut åvddånahtti mijá sebrudagán.

Ailo Thomassen la riek optimistalasj sámegielaj boahtteájge vuoksjuj. DJ Ailo:a lávdedåjmajn le sån musihkav buvtadam 2015 rájes. Jagen 2023 oattjoj sån ietjas rádioprográmmav NRK:n mP3-kanálan, åvddåla sirdedij NRK:aj P3 ja radioprográmmaj P3sommer.

– Manne joekoen gijhteles ihke mijjieh dan soe jïjnjh sijjieh jïh nuepieh åadtjobe saemien tjiehpiedæjjide daan biejjien, naakede maam ij lij rikti ussjedamme gellie jaepieh daan åvtelen. NRK:an, gånnå bargav, álu julevsámegielav anáv. Mån dahkiv podkastav Dálla ja Dalloj aktan Naima Nergårdajn, ja munji la dat guddne gå guláv julevsámegielav ålles Sámen.

Ailo subtsas gå ij la vuojga julevsámegielav oahppam de la muhte rádjáj gielav massám, valla gæhttjal buoremus láhkáj.

Ságastav dajt bágojt majt dåbdåv ietjam familjas ja sijájs gudi muv birrusin li.

-Majt dån miejnni udnásj giela dile birra?

Mån álu vuojnáv mijá tjáppudagáv uddni. Gå mån máhtáv telefåvnåv bajedit ja vuojnnet, gulldalit, låhkåt julevsámegielav, goassa ja gånnå mån sidáv! Suohkana, fylka ja stáda sámegielak galbajt ja plakáhtajt dævddá! Mån besav gullat iednegielav stáhtakánala baktu! Guláv aj udnásj dálkev julevsámegiellaj.

Stuorra vejulasjvuod

Ailo le esski julevsámegielav kurssaj álggám Nord universitehtan. Suv mielas le stuorra máhttelisvuoda sáme nuorajn gudi sihti juojddá ållit, juska dal biebmoj, musihka, dájda jali komedijjaj birra sáhka.

-Mån lev dáv maŋemus jagev lávkkim, ja mierredam galgav gæhttjalit ållit dajt ájggomusájt majt lidjiv oadtjot ja åvdedit ietjam kultuvrav ålles væráldij. Galgav ådå musihkav dahkat aktan ietjá sáme artistaj, dahkat ásadusájt ja digitála væráldav massta gájka máhttep oassálasstet – berustahtek gudi lip ja gånnå lip.

Dárbahip ienep sisanov ja ienep vædtsagij

Ailo mielas galggi nuora sjaddat ienep sámegielaga. TV-rájdojt, spelajt, filmajt, podcastajt ja rubbmelasj æjvvalimsajijt sámegielak addnijda.

– Nuora li dálla oassen ja sadjihin digitála væráldin. Internehta baktu guládallap, ådå ássjijt oahppap, suohtastallap ja ietjama ådåstuhttap. Jus besa vuojnnet ja gullat ietjas iednegielav dakkir sajijn de dat aj merkaj ålov.

Giela boahtteájges

Ailo la riek ávon gå li nåv moattes gudi aj sihti gielav ruoptus válldet.

– Mujna li guokta nielje jagák báhtja gudi dádjadi gájkka majt sámegiellaj javlav, ja dajna aj muv vájmmo lieggi. Språket er viktigst for å videreføre og videreføre kulturen. Mån dagáv gájkka majt máhtáv bisodit ja joarkket dajna gielajn ja kultuvrajn majt ietjam máttaráhkko le munji vaddám musihka baktu! Juoga majt lav ájttsam ållessjattugin, dat la akta muv vájmmoássjijs.

Ájluovta buoremus ráde gåktu sámegielav bisodit

  • Liege dåjmalasj sáme birrasin!
  • Juoga mij muv viehket le gávnadit ietjá sámij siegen. Mij lip juohkka sajen!
  • Oahppat, juogadit ja vásedit ietjá sáme perspektijvajt nanni gullevasjvuodav sámevuohtaj.
  • Maná sáme dåjmajda! Miján li ållo festivála ålles jagev, ja dåppe lav ienemusát sijdan.
  • Tjuovo sáme profijlajt ja bielev SoMe’an! Danna oattjo arvusmahttemav, åhpa ja tjadná aktijvuodav ietjá sámij.