-Dïhte julevsaemien gïele aktem tjoevkes båetijen biejjiem åtna
– Manne vïenhtem aelhkebe sjædta mijjen gïelem jïh kultuvrem bååstede vaeltedh jïh vijriebasse sedtedh dan beajjetjen teknologijinie.
Ailo Thomassen joekoen optimistiske saemien gïeli båetijen aejkien bïjre. Sov artistenommine “DJ Ailo”ine dïhte musihkem dorjeme 2015 raejeste . Jaepien 2023 aktem jïjtse radijoveprogrammem NRK:sne åadtjoeji mP3-kanaalesne. Dan mænngan dïhte NRK P3sne jïh P3sommerisnie barki.
– Manne joekoen gijhteles ihke mijjieh dan jïjnjh sijjieh jïh nuepieh åadtjobe goh saemien tjiehpiedæjjah daan biejjien. Numhtie ij lij naan jaepieh daan åvtelen. Manne jïjnjh julevsaemien nuhtjem daelie gosse NRK:sne barkem. Manne podkastem ” Dálla ja Dalloj” åtnam Naima Nergårdinie, jïh munnjien lea akte aavoe julevsaemien gïelem govledh abpe Saepmesne.
Ailo soptseste gosse vaenie julevsaemien skuvlesne åådtjeme dellie åesiem gïeleste dasseme, mohte voejhkele dan buerielaakan goh gåårede gïelem nuhtjedh.
– Manne nuhtjem dah baakoeh mah maahtam mov fuelhkine jïh almetjigujmie mah mov jeeluvisnie.
-Maam datne tuhtjh gïeletsiehkien bïjre daan biejjien?
– Manne ussjedem man hijven mijjieh utnebe daenbien. Manne maahtam telefovnem bæjjese vaeltedh jïh vuejnedh, goltelidh jïh lohkedh julevsaemiengïelesne. Tjïelth, fylhkh jïh staarh saemiengïelem nuhtjieh dej tsïeglesne. Manne åadtjoem mov ietniengïelem staatekanalesne govledh. Jïh hævvi maahtam veareldem julevsaemiengïelesne govledh mov høytaleren tjirrh.
Stoerre nuepieh
Ailo lea aadtjen julevsaemien gïelekuvsjem aalkeme Noerhte Universiteetesne. Dïhte vuajna stoerre nuepieh gååvnesieh saemien noeride mah sijhtieh maam akth jaksedh, mejtie lea beapmoen, musihken, kåansten jallh komedijen bïjre.
-Dam minngemes jaepiem manne nænnoestamme edtjem voejhkelidh illedh dam maam sïjhtem jïh jïjtse kultuvrem åehpiedehtedh abpe veartanasse. Manne edtjem orre musihkem darjodh jeatjah saemien artistigujmie, öörnedimmieh darjodh jïh dam digitaale veartenem darjodh gusnie gaajhkesh maehtieh meatan årrodh – saaht gïeh mijjieh libie jïh gusnie libie.
Daerpies vielie sisvegh jïh viehkievierhtieh
Ailo veanhta lea daerpies vielie tv-raajroeh, spïelh, filmh, podcasth jïh gaavnedimmiesijjieh utnedh jis noerh edtjieh vielie saemiestidh. .
– Noerh jïjnjh teknologijem nuhtjieh jïh væjkeles dennie digitaale veartanisnie . Gaskeviermien tjïrrh gaskesadtebe, orre aath lïerebe , lustem utnebe jïh orre jïjtjedomtesem åadtjoejibie . Jis åadtjoeh sov ietniengïelem vuejnedh jïh govledh dagkarinie sijjine lea aaj joekoen vihkeles .
Gïelen båetije biejjiej
Ailo åtna öövre geerjene juktie dan jeenjesh aaj sijhtieh gïelem bååstede vaeltedh .
– Mov fuelhkesne göökte maanah mah nielje jaepien båeries jïh gaajhkem guarkajægan maam saemien gïelesne jeahtam, destie manne dan soe geerjene sjïdtem. Gïele lea vihkielommes mijjieh utnebe jis edtja kultuvrem vijriebasse vedtedh jïh evtiedidh. Manne gaajhkem darjoem maam buektehtem gïelem jïh kultuvrem vaarjelidh jïh vijriebasse vedtedh, mah mov maadtoeh munnjien vadteme musihken tjïrrh. Dam leam daelie geervebinie vueptiestamme leah mov vaajmoeaamhtesh.
Ailon bööremes raerieh guktie saemien gïelem vaarjelidh
- Årroeh eadtjohke saemien byjresisnie!
- Årroeh jeatjah saemiegujmie, dam guhth mannem viehkehte!
- Manne aaj tuhtjem vihkeles lïeredh, juekedh jïh damtedh jeatjah saemieh. Dle domtoe datne lïhkebe saemien kultuvrese båatah
- Vuelkedh ovmessie saemieh deahpadæmman. Gååvnese gellieh festivaalh, jïh desnie guhth manne jeenjemes domtem goh gåetesne.
- Gïehtjedh saemien profijlh jïh sæjroeh SoMe’sne ! Desnie skraejriem åadtjoeh, learoem jïh ektiedimmiem åadtjoem jeatjah saemiejgujmie.