Musiikk veäkka mättai mainsted säämas
– Huõlǩani tõʹst, mõõn jiânnai leʹbe ooccanj silttääk ǩiõl, lij vääžnai kåittad mainsted. Ääiʹjben ”ǩiõlʼlaž straamm” tobddâm Cecilia Dyrøy tän eeʹjj Sámi Grand Prix laaulvuässõõzz vuäittmõš muuʹtti puk.
Laullʼjin “Mannem åajaldahteme” vuõiʹti ByCecilia laaulǩeâlb. Õuʹddel Sámi Grand Prix 2024:st son ij leämmaž tuõsttâm ǩeeʹrjted leʹbe läullad säämas, ǥu juuʹrdi, što ij silttâd ǩiõl nokk puârast.
– Säämas läullmõš miârkkšââvv muʹnne tuõđi jiânnai. Tõn mâiʹd toʹbddem, ǥu muu vuõssmõs laaul saujjsäämas valmštõõvi, ij vueiʹt saaʹnivuiʹm kovvõõllâd. Tõt leäi sieʹjjtõs kuärǥast, pââlast, silttummšest da toʹbddem što ”tät leäm mon!”
-Mõõn diõtt tuʹnne lij vääžnai läullad säämas?
Musiikk veäkka vuäitam mättjed ǩiõl. Da håʹt jiõm veâl maainâst saujjsääʹm nuʹt soojjlânji, lij šiõǥǥ piâssâd läullad. Seämmast toobdam, što sääʹmǩiõllsa sääʹn jåʹtte moččõbân da ouʹdde laullʼja jeeʹresnallšem toobdâlm ǥu taarr da eŋgglõsǩiõʹlle. Aahka (äkk) kååččai sääʹmǩiõl läullai ǩiõllân. Da nuʹt tõt tuõđi lij! Tuäivam, što musiikk veäkka älšsmââttam jeärrsid seämmalaaǥǥan pääiʹǩest åårrai sääʹmnuõrid ââʹnned ǩiõlâs juʹn-a arggjieʹllmest leʹbe musiikkâst
Tobddâm ”ǩiõlʼlaž straamm”
Cecilia âânn ǩiõl kaallšen, ǥu tõt lij nuʹt jõnn vueʹssen oummu identiteeʹttest. Son maainast, što nuõrben son måtmešt vieʹlti jõnn noorõõttmõõžžid, koin tieʹđi jouddmes mainsted säämas.
– Muʹst jijstan lij pâi leämmaž raavâs sääʹm identiteʹtt, leša leäm pâi kuuitâǥ tobddâm jiijjan “vännsen“, ǥu jiõm leäkku silttääm jäänmõõzz jiijjan ǩiõlâst. Leäm kuâddam ǩiõlʼlaž straamm tõn diõtt, što jiõm silttâd mainsted sääʹm soojjlânji. Juõʹǩǩ vuâra, ǥu kååʹtt-ne mainsti muʹnne säämas jiõm-ǥa samai pâsttam vaʹstteed, toʹbddem jiijjan pâi siõmmna ”hueʹnben” da tõt vaaʹldi muu jiõččtobddma. Ååʹn-tâma fiʹttjam, što jiõm leämmaž õhttu jiõččinan tääi tobddmivuiʹm, da lij rämm leeʹd vueʹssen puõlvvõõǥǥâst, koʹst lij haall mainsted sääʹm da raaveed ǩiõl.
Sääʹmǩiõll aarǥâst
Cecilia maainast siõmmna sääʹm arggjieʹllmest, aainâs piârrjiʹnes. Suu taajâž jälstemkueiʹmm haaʹlad tieʹtted ǩiõlâst da lij älššai tuärjjeed ǩiõl.
– Âânam jiânnai sääʹnnǩeeʹrj, ǥu smiõttam tiõttum saaʹnid, da kååitam smiõttâd soojtemhäämaid da ciâlkraajõõzzid, ǥu leäm urččmen. Sa leäm jåårǥlâttam laulli saujjsääʹmǩiõʹlle, âânam määŋgaid peeiʹvid sääʹntummši lookkmõʹšše što fiʹttjeʹčem vuõigg jåårǥlõõzz da ciâlkraajõõzz.
Ǩiõl čuõʹvves pueʹttiäiʹǧǧ
Mõõn miõl leäk sääʹmǩiõli ânnʼjõž vueʹjjest?
– Miõlstan tõt lij pueʹrab ǥu muânn eeʹjj mââiårra. Ǩiõl lie vaar vueʹlnn, da meeʹst lij veâl kuʹǩes mäʹtǩǩ õõudâst. Jõnn vieʹǩǩen lie teâđast kuõiʹtǩiõllsa kååʹdd, ǩiõl kuâsttjummuš jeeʹres sõõʹjin da vueiʹttemvuõtt mättjed sääʹmǩiõlid. Ååskam, što pueʹttiäiʹǧǧ lij čuõvvâd, tõn diõtt ǥu kuulam motivâsttjõõvvâm puõlvvõʹǩǩe, kååʹtt âânn äärvast nuʹt ǩiõl ǥu kulttuur da pârgg seʹrdded tõn pueʹtti puõlvvõõǥǥid.
-Mâiʹd ooumaž vuäitt tuejjeed sääʹmǩiõl seeiltem õuʹdde, mii lij pueʹrmõs viŋkk?
– Ǩiõl âânnmõš juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllmest täidd vuâsti leeʹd pueʹrmõs da vääžnmõs viŋkk. – Huõlǩani tõʹst, mõõn jiânnai leʹbe ooccanj silttääk ǩiõl, lij vääžnai kåittad mainsted.