-Ǩiõlâst lij tiõrvâsvuõtt
Sääʹmǩiõll ij leäkku tåʹlǩ ǩiõll, peʹce tõt äävad staanvuõđ uusid, ǥu sääʹmǩiõllsaž puõcci jeäll dåhttrest da vuäǯǯ mainsted jiiʹjjes jieʹnnǩiõl. Nääiʹt vuäǯǯ pueʹrab vieʹǩǩ.
Anna Lájla Westerfjell Kalstad lij Kautokeino kååʹdd dåhttar da âânn sääʹmǩiõl kaallšen nuʹt ooumže õhttu ǥu õhttsažkådda.
– Ǩiõlâst lij kõõččmõš tõʹst, ǩii leäk da mâiʹd toobdak. Vueiʹnnep, što ǩiõl mõõntummuš vaaikat ǩiõlâs mõõntam identitetta da tiõrvâsvuõʹtte še.
Mõõn diõtt jieʹnnǩiõll lij kaallšõs sääʹmǩiõllsai puõccjivuiʹm kommunikâʹsttmen?
– Lij samai seʹlvv, što ǥu ooumaž lij panntiõrvâs leʹbe vaiʹǧǧes pääiʹǩest, teʹl son taarbâž kommunikâʹstted staansõs ǩiõʹlle, što teâtt, što tõt mõõnn säärnat, lij vuõiʹǧǧest. Tõt kuâskk nuʹtt dåhttar ǥu puõcci. Vuâmmšam, ǥu puõcci peäʹsse säämas mainsted, de sij naʹddjâʹtte pueʹrben da mainste obbkoov, jie-ǥa peeit aaʹššid, ǥu naʹddjâʹtte. Ǥu vuäǯǯ mainsted jiiʹjjes ǩiõl, puäʹtte še tobddmõõžž jäänab kueʹsttma. Ǥu maainast čueʹccem diõtt, lij luândlaž mainsted še pââlain tõn pirr, Westerfjell Kalstad čiõlǥat.
Pueʹrab saaǥǥtõs
Westerfjell Kalstad särnn, što kommunikâstt še jiõčč pueʹrben puõccjivuiʹm, ǥu ij leäkku nuʹt teeknlaž, ǥu dåhttar peäss âʹlddlab sääʹmǩiõllsaž puõccja, ǥu toʹlǩǩad kulttuur da õhttvuõđid. Jos lij vääʹnes kulttuur fiʹttjõs, de vuäitt ǩiâvvâd nuʹt, što puk vuäppõõzz jie mõõn vuõiʹǧǧest.
– Vuäppõõzzid âlgg suåvlted oummid da sij naaʹlid. Ij tääiʹben (Kautokeinost/Guovdageaidnu) suåv õuddmiârkkân vuäʹpsted ââʹǩǩoummid jååʹtted viõusõõttâmpääiʹǩest. Jie sij leäkku mättjam nåkmid da ij tääiʹben leäkku seämmanallšem taʹrjjeed, mâʹte jõnn paaiʹǩin.
Vaarlaž jos ij fiʹtte
– Mii vuäitt ǩiâvvâd jos puõcci ij piâzz čiõʹlǧǧeed ääʹšš jieʹnnǩiõlines?
– Vuäiʹtte ǩiâvvâd vaarlaž ääʹšš, jos vaarlaž taudd ij puäʹđ õuʹdde, ǥu ij šõõdd fiʹttjum. Vuäitt leeʹd vaarlaž, ǥu jieʹttkõõskõõzzâst jeät pâi mainstuku sääʹm. Nuʹbben õuddmiârkkân lij, jos puõcci lij vuäǯǯam diagnoos, leša ij leäkku fiʹttjam mii lij sarnnum, ǥu ij leäkku tobddâm åårrmes staanliʹžžen ij-ǥa leäkku tuõsttâm kõõččâd. Ij taarbâž leeʹd tåʹlǩ nuʹt, što ij fiʹtte ǩiõl. Ǥu piâzzak mainsted sääʹmǩiõl, hoʹhssjak kõõččâd še jeeʹres ääʹšš, koon jiõk hoʹhssjam kõõččâd, ǥu mainstiǩ taarrǩiõʹlle.
– Taarrǩiõll tuejjad siõmmna kõõsk da tiõrvâsvuõtt lij čuuʹt persoonlaž. Ǥu čiõʹlǧǧääm säämas, de sij koid teâđ kueʹsǩǩe fiʹttje pueʹrben.
Vaʹlljii tuejjummuž sääʹmvuuʹdin
Ánne Lájla tuʹmmii muäʹdd eeʹjj mââʹjårra eʹpet seʹrdded Kautokeino (Guovdageaidnu) mååust da tuejjeeškueʹtted toʹben. Son toobdi õõudâsvaʹsttõõzz mäʹcced Sääʹmjânnma. Dommpääiʹǩstes son maainast sääʹmǩiõl juõʹǩǩ peeiʹv tuâjjtaaurõõžžeezvuiʹm da puõccjivuiʹm, ǥu âlddsin puk lie tåʹlǩ sääʹmǩiõllsa puõcci.
– Âânam tääʹrǩes äʹššen, što nuʹt mon ǥu sij peäʹsse mainsted säämas. Teâđam mõõnn äukkai sääʹmǩiõllsaž dåhttar lij õhttsažkååʹddest, da tõt oudd muʹnne čuuʹt jiânnai, ǥu piâzzam tuejjeed säʹmmlaivuiʹm. Siʹrddem še Kautokeino mååust, ǥu haaʹleem, što päärna mättje sääʹmǩiõl luândlaž sääʹmpirrõõzzâst.
– Mâiʹd joordak sääʹmǩiõli puäʹđlvest?
– Leäm siõmmna optimiistlaž ǥu vuäinam, što õinn mäŋggsab âʹnne sääʹm. Määŋg haaʹlee mainsted jäänab sääʹmǩiõl da mättjed sääʹm. Joordam, što lij šiõǥǥ algg. Ânnʼjõž ääiʹj määŋg nuõr kommunikâʹstte eŋgglõsǩiõʹlle, feʹrttai muʹštted što sääʹmǩiõl vueʹǩǩ lij rââʹžž. Jos leʹčči luândlaž ǩeeʹrjted säämas håʹt mâka snapist da muđoi sosiaalʼlaž mediain, nuʹt ǩiõll pââšš arggpeeiʹv ǩiõllân. Što sääʹmǩiõll pââšš õinn kommunikâʹsttemǩiõllân feʹrttai meeʹst tuõʹllʼjed täävtõõzzâst, da mušttʼted päärnaid da nuõrid sij vaʹstteemvuõđâst seeilted sääʹmǩiõll.