Reâugg jieʹlli Taar ooudâst

Mieʹlǩǩpuuʹtʼteei Jon Evald Hætta vuäinn, što son reâugg jieʹlli da määŋgpeällsaž Taar ooudâst, ko reâugg TINE-meijerpõrggsa.

Jon Evald teâtt jiijjâs sääʹm tuâkkaz diõtt, måkam lij reâuggad luâđ mieʹldd äärvai tuejjeem diõtt.

– Mij säʹmmla leäʹp mäŋgg dohat eeʹjj reâuggam tän luâđ mieʹldd da meeʹst lij historia, koon diõtt vuäǯǯap leeʹd kuärǥast. Nuʹtt puäʒʒhååidast ko še mieʹlǩǩpuuʹtʼtummšest tåimma jieʹlli, oummu da luâtt õõutâst, särnn Hætta.

Suʹst lij skoott-tääll õõutâst kaappjiʹnes da kuõiʹtin päärnain da tääll lij Luoktagáddi-nõmmsaž pääiʹǩest Guovdageaidnu-siidâst. Tääiʹben puuʹtʼtet nuʹtt 200 toonn mieʹlǩ juõʹǩǩ eeʹjj da tääll vaaldaš 600 dekaar määdd, koon ââʹnet tallu.

– Mon vaʹlddem håiddamnalla skoott-tääl eeʹjj 2015 da eeʹjj 2018 muʹttem tõn luõvâstäällnääʹvten (kuuzz peäʹsse väʹʒʒed luõvâs nääʹvtest), mušttal Jon Evald. Mon leäm samai kuärǥast, ko leäm vueʹss jurddjest väʹldded ââʹnnma puk Taar da raajjâd porrmõõžž pääiklaž resuursivuiʹm, särnn Hætta da lââʹzzat:

– Muʹnne lij vääžnai, što pueʹtti puõlvvõk juätkk skoott-täälain da historiain. Mon tuäivam, što mieʹlǩǩpuuʹtʼtummuš juätkkai Finnmaarkâst. Mon leäm optimistt.

Kuärǥast määŋgpeällsažvuõđin

– TINE visio lij “Õõutâst mij häämeep jieʹlli Taar” da tõin mij haaʹleep vuâmmšõõzz määŋgpeällsažvuõʹtte, kååʹtt meeʹst lij Taarâst. Mij ââʹnnep äärvast, ko mij mieʹlǩǩpuuʹtʼteeʹji kõõskâst lie oummu, kook eeʹttkâʹstte Taar alggmeer. Mij leäʹp mäŋgg eeʹjj mainstam, mõõn vääžnai lij reâuggad luâđ mieʹldd – ij-ǥa luâđ vuâstta. Pueʹrmõs eeʹttkõʹstti näkam filosofiaaʹje lie sij, kook väʹldde tuõjju mieʹldd sääʹm tuâkkaz da juʹrddemnääʹl, ko puuʹtʼte porrmõõžž puk Taar meeru, särnn TINE saaǥǥtemjååʹđteei Sindre Ånonsen.

Son tuäivat Ǩiõllneäʹttel jäʹrjsteeʹjid jiânnai leekk taʹnnʼjaž prograammin da tuäivv, što tõt pohtt vuâmmšõõzz, što sääʹm kulttuurâst da ǩiõlin lij jõnn sââʹjj nuʹtt jieʹllemvueʹǩǩ- ko še õhttsažkåʹddjieʹllmest Taarâst.