Mii lii Kielâokko?
Taažâ Sämitigge lii algâttâm Kielâoho já tot lii uási sii algâttem Kielâluptim (Giellalokten) kielâstrategia.
Kielâokko
Kielâoho ulmen lii pyerediđ sämikielâi sajattuv, já pyerediđ sämikielâi já sämikulttuur tubdâm ubâ ohtsâškoddeest. Eidu taan ohhoost kalgeh sämikielah kullojeh já uáinojeh jyehi saajeest.
Kielâokko lii ohtsâšhaahâ, main mij pyehtip oovdân sämikielâid já lasettep tai tubdâm oles ohtsâškoddeest. Priivaat já almos lájádâsah, finnoduvah, seervih já jieškote-uvlágán uásálisteeh puávdejuvvojeh pyehtiđ oovdân sämikielâid eidu taan ohhoost. Oovtâst mij väldip stuárráb ovdâsvástádâs sämikielâi kulluumist, oinuumist já kevttimist puoh siärvádâhsuorgijn.
Taažâ Sämitigge lii algâttâm Kielâoho já tot lii uási sii algâttem Kielâluptim (Giellalokten) kielâstrategia.
Mondiet lii Kielâokko tehálâš?
Veikkâ sämikielah láá lappumaštuu vyelni, te toh ain pisoh. Sämikielâin lii ain tuáivu. Sämmilij juávhust lii tiäđulâšvuotâ kielâst já kielâvaljiimist, já eenâb já eenâb ulmuuh väljejeh servâđ sämikielâ kielâkurssáid, vâi sij puávtáččii finniđ maassâd kielâ, mon mii maddâreh láá monâttâm. Kuávluin kost sämikielâ ij lah kevttum suhâpuolvâ teikkâ kyevti ääigi, te nuorâ rävisulmuuh väldih tääl sämikielâ maassâd já keččâleh várugávt sirdeđ tom ovdâskulij párnáidis. Uđđâ sämikielâlâš suhâpuolvâ šadda tääl.
Mij uáinip et ohtsâškodde sehe Taažâst, Suomâst já Ruotâst čäittih ain stuárráb perustume já äŋgiruššâm sämikieláid, já sämmiliih täin riijkâin tobdeh et sii kulttuur já kielâ láá ain pyerebeht tuhhiittum. Perustume säämi siärvádâhân lii styeres, já äigi ohtsâš kielâäŋgirušmân ij puávtáččii leđe pyereeb.