Da Mikkâl Morottaja begynte å rappe som 15-åring, hadde han ingen plan om å redde et språk. Han ønsket bare å lage musikk.
Ko Mikkâl Morottaja ráppááškuođij 15-ihásâžžân, sust ij lamaš vuávám kááijuđ kielâ. Sun halijdij tuš rähtiđ muusik.
Aalgâst sun ráppái suomâkielân. Maŋeláá sun sirdui jieijâs eenikielân, anarâškielân.
– Anarâškielân oroi luándulubbon. Aalgâst mun rahtim muusik tuš jieččân várás,já anarâškielâ lâi kielâ, mii lâi munjin puoh luándulumos kevttiđ. Jiem lah kuássin smiettâm, ete mun kolgâččim ráppáđ eŋgâlâskielân.
Tuš nelji nuorâ sárnoo
Mikkâl šoodâi Anarist juovlâmáánu 24. peeivi 1984 já pajasšoodâi kyevti puárásub viljáin. Pääihist sij sarnuu anarâškielâ, mutâ perruu ulguubeln sun kuulâi tom nuorâi kooskâst uáli harvii.
– Ko mun pajasšoddim, te anarâškielâ lâi puáris ulmui kielâ. Nuorâin tom sarnuu riävtui tuš mun, kyehti viiljân já ohtâ eres olmooš.
“Mun jiem lah kuássin tubdâm, ete kielâ siäiluttem ličij muu pargo. Mun lam uážžum toohâđ jieččân valjiimijd rijjâ”
Mikkâl Morottaja
Ij ulguubeln asâttum ovdâsvástádâs
Tast peerusthánnáá sun ij lah kuássin vuáttám, ete ovdâsvástádâs kielâ kájumist ličij pieijum suu ärdei oolâ. Sun ij tubdâm kenigâsvuođâ riemmâđ kielâaktivistin tâi kulttuuräärbi kyedden.
– Mun jiem lah kuássin tubdâm, ete kielâ siäiluttem ličij muu pargo. Mun lam uážžum toohâđ jieččân valjiimijd rijjâ. Tot lii muu mielâst lamaš eromâš positiivlâš. Mun jiem koolgâm kyeddiđ tom lusis nuáđi.
Liijká sust šoodâi kulttuuräärbi kyeddee. Amocin Mikkâlist šoodâi vuossâmuš artist, kote almostitij rápmuusik anarâškielân. Suu taaiđârnommâ lii uánádâs saanijn ”Aanaar Master of Ceremony”. Siämmást sun sierâd saanijn ”amok”, mii heivee suu muusik sevŋis já čovgâ maailmân.
Movtijditten saksalâš industrial metal
Nubálovihásâžžân suu movtijditij saksalâš Rammstein-juávkku. Sun ij iberdâm saanijd, mutâ juávhu riitmah, olgospyehtim já syelimâsvuotâ juávhu pirrâ kiäsuttii suu. Toh išedii hammiđ suu alter ego Amoc.
– Mun jiem iberdâm, mast sij lavluu, mutâ mun lijkkojim ritmáid, olgospyehtimân já oles juávhu pirâstittee mystiikân. Tot movtijditij muu rähtiđ Amoc.
Suu vuossâmuš album Amok-Kaččâm almostui ive 2007. Sevŋis mainâsijd, hirmosvuođâ, fantasia já sämmilii mytologia siskeldeijee muusik peht Amoc puovtij tuš muádi čyeđe ulmuu sárnum kielâ uđđâáigásii já aalmugijkoskâsii muusikstiijlân.
Sun čaaitij, ete anarâškielâ ij lah tuš kielâ, main muštâluvvoo moonnâmääigist. Tot puáhtá leđe meid časkee, sierâdeijee, sevŋâd já uđđâáigásâš. Tot puáhtá kyeddiđ lusis riitmâid, vuáimálijd tobdoid já aaibâs uđđâ mainâsijd.
Tehálâš pittá olesvuođâst
Eskân maŋeláá sun addij, ete muusik lii toohâm sust meid kielâ já kulttuur kyeddee.
– Nuorrân mun jiem smiettâm, ete mun rááhtám muusik vâi siäiluttâm kielâ. Mun tuš halijdim rähtiđ muusik kielân, mii oroi munjin luándulâžžân. Ääigi mield mun lam addim, ete must lii šoddâm meid kulttuuräärbi kyeddee. Nuuvt tuš keevâi. Tääl mun tuáivum, ete ain eenâb ulmuuh kevtiškuáđáččii anarâškielâ muusikist, elleekuuvijn já eres populaarkulttuur šlaajâin.
Ko uhkevuálásâš kielâ uážžu saje populaarkulttuurist, tábáhtuvá miinii tehálijd. Kielâ ij tuš siäiluttuu. Tot kiävttoo. Tot uážžu eelliđ tááláá ääigist já šoddâđ uássin puátteevuođâst.
Kielâ lii ain tuođâi uhkevuálásâš, já tast láá tuš muáddi čyeđe sárnooh. Majemui aaigij ovdánem addel liijká tuoivuu.
– Tääl mij pyehtip kuullâđ ko párnááh já nuorah sárnuh anarâškielâ. Mun oskom, ete taat ovdánem šadda uásild tast, ete ulmuuh láá addim, ete kielâ kalga oovtâkiärdánávt kevttiđ. Tom kalga sárnuđ, veikâ koskâttuvâi kolgâččij-uv kevttiđ suomâ- tâi eŋgâlâskielâlijd saanijd.
Muusik rähtim paaldâst Mikkâl parga toimâtteijen Yle Säämist. Lii-uv sun talle mikrofonijn toimâtteijee tâi Amoc, te koččâmuš lii liijká siämmáá ääšist: maainâstmist.
Amoc ulmen ij kuássin lamaš kááijuđ anarâškielâ. Sun tuš meridij kevttiđ tom.
