Meeraikõskksaž Ǩiõllneä’ttel 2022

Gïelevåhkoe/ Giällavahkkuo/ Giellavahkko/ Giellavahkko/ Giellavahkku/ Kielâokko/ Ǩiõllneä’ttel/ Samisk språkvecka/ Samisk språkuke/ Saamen kielten viikko

Ǩiõllneä’ttel ǩiddad vuâmmšõõzz sää’mǩiõlid åå’n neelljad ee’jj ǩeäččlõõžži. Sää’mtee’ǧǧ Ruõccjânnmest, Taarrjânnmest da Lää’ddjânnmest kåčča vuässõõttâd pääiklaž, vooudlaž da meeraikõskksaž tää’zzest tän õhttsaž äšša. Tuõivvjen lij, što sää’mǩiõl kuâsttje, kollʼje da ǩiõlid ââ’net pukin õhttsažkåå’dd vue’ssvuu’din Ǩiõllneä’ttel poodd. Ǩiõllneä’ttel lij neä’ttel 43 poodd, 24.–30. kålggmannust.

Ǩiõllneä’ttel va’ldde âânnma Õhttõõvvâm meerkoo’ddi (ÕM) alggmeerǩiõli ee’jj poodd (IYIL 2019). Åå’n ÕM lij nõõmääm lååiee’ǩǩpââ’j 2022–2032 alggmeerǩiõli lååi ee’ǩǩen, the International Decade of Indigenous Languages (IDIL). Lååiee’ǩǩpââ’jj âlgg älšsmâ’tted sa’tssjummšid seeilted, suõjjled da viikkâd ooudâs maai’lm pukid uu’ccbõs joouki ǩiõlid. Õhttsaž Ǩiõllneä’ttel da alggmeer lååiee’ǩǩpââ’j ää’veempei’vvjuu’hl ââ’net 23. kålggmannust Snåasest, Taarrjânnmest. Õhttsaž Sää’mǩiõllneä’ttel da alggmeer ǩiõll-lååiee’ǩǩpââ’jj ää’veempei’vvjuu’hl ââ’net 23. kålggmannust Snåasest, Taarrjânnmest. Ää’veempei’vvjuhllvuõđid vuässââtt Suu majestee’ttes Taarr Koonǥõs Harald V. Lââ’ssen vuässâ’tte Ruõcc Sää’mtee’ǧǧ saaǥǥjåå’đteei, Taarr Sää’mtee’ǧǧ preside’ntt da Lää’dd Sää’mtee’ǧǧ saaǥǥjåå’đteei da Taarr Kå’dd- da vu’vddminister. Piiriee’jji jee’reså’rnn Sää’mjânnam õnnum Ǩiõllneä’ttel ää’vummuž lij miârkk õhttsaž juhllʼjem da sää’mǩiõli kuâsttjee’jen tuejjeem älggmõ’šše vee’zz Sää’mjânnam beä’lnn.

Teâđ šõddmõõžžin pirr Sää’mjânnam, Ǩiõllneä’ttel poodd ââ’nnemnalla åårrai designist da jee’res ââ’nnem materiaalâst käunnʼje www.giellavahkku.org

Ǩiõllneä’ttel vuäitt seu’rrjed še sosiaalʼlaž mediain hashtaagi veäkka:

• Saujjsää’mm: #gïelevåhkoe
• Uu’mesää’mm: #giällavahkkuo
• Piiddâmsää’mm: #giellavahkko
• Juu’levsää’mm: #giellavahkko
• Tâ’vvsää’mm: #giellavahkku
• Aanarsää’mm: #kielâokko
• Nuõrttsää’mm: #ǩiõllneä’ttel

– Ǩiõllneä’ttel täävtõssân lij pu’htted raajid râstldeeinalla õu’dde, ij tå’lǩ Sää’mjânnmest pe’ce vee’zz õhttsažkåå’ddest tõn ree’ǧǧesvuõđ, kåå’tt pukin sää’mǩiõlin lij. Mij haa’leep lââ’zzted teâđ sää’mǩiõlin da kaggâd sää’mǩiõli sââ’j, särnn Ruõcc Sää’mtee’ǧǧ halltõõzz saaǥǥjåå’đteei Håkan Jonsson.

– Lij fiin vuei’nned mä’htt sää’mǩiõlid vää’ldet lokku da ââ’net Ǩiõllneä’ttel poodd. Rämmvuâđam tõ’st, ǥu puäđam veärraaunâskau’ppe da vuäinam sää’mǩiõllsaž kõõlbid. Lij fiin teâđast teivvad sää’mǩiõl mainsteei päärnaid, ǥu tõt suei’mkrâstt mä’htt pue’rr ää’rvest sää’mǩiõl liâ, lââ’zzat Jonsson.

– Raajid râstldeei Ǩiõllneä’ttel lij vääžnai tõn diõtt, što sää’mǩiõl jeä’lle Lää’dd, Ruõcc, Taarr da Ruõšš riikki raaji rââst. Pukid saa’mid lij luândlaž da vääžnai, što mij õõutveäkka tuejjeep kuâsttjee’jen da nââneep jiijjeen čâđđam ǩiõl äärv õlmmsest. Ǩiõllneä’ttel lij õhttsažtuâjj sää’mǩiõli kuâsttjemnalla tuejjummšen da teâđ lââ’zztummšen tõin vee’zz õhttsažkåå’dd. Õõutveäkka mij vä’lddep šuurab vasttõõzz sää’mǩiõli kollʼjummšest, mainstummšest, kuâsttjummšest da âânnmõõžžâst pukin õhttsažkåå’dd sue’rjin, särnn Sää’mtee’ǧǧ preside’ntt Silje Karine Muotka.

– Ǩiõllneä’ttel täävtõssân lij õõlmâsvuõđâst ǩiddeed vuâmmšõõzz sää’mǩiõlid. Jõs sää’mǩiõl â’lǧǧe kuâsttjed da kollʼjed pukin õhttsažkåå’dd suõ’rjin, di nääi’t lij teâđast vääžnai, što jõnn toi’mmjeei vuässâ’tte tääzz vääžnai tuõjju, da liâ vie’ǩǩen tuejje’mmen sää’mǩiõlid kuâsttjee’jen da kaggmen tõi sââ’j. Mõõn jäänab toi’mmjeei tu’mmje tuejjeed sää’mǩiõlid kuâsttjee’jen, tõn jäänab kuâsttje sää’mǩiõl. Mij au’ǯǯjep pukid vuässõõttâd sää’mǩiõli kaggmõ’šše da tõn kuâsttjee’jen tuejjummša. Nu’t uu’ccap ǥu šuurab tååim liâ vääžnai, särnn võl Muotka.

Puk liâ tiõrv puättam vuässõõttâd Ǩiõllneättla! Kååččam pukid jee’resnallšem toi’mmjee’jid vuässõõttâd: põrggsid, organisaatioid, õutstõõzzid, ve’rǧǧnii’ǩǩid da oummuid jiõččineez. Lij vääžnai, što jiânnai oummu peä’sse mie’ldd da što vuässõõđi liâ veiddsânji õhttsažkåå’dd jee’res suõ’rjin, što sää’mǩiõlin lij Ǩiõllneä’ttel poodd šiõǥǥ da veiddsõs kuâsttjemvuõtt. Tuäivam teâđast jiânnʼjõõzzin älšmâttmõõžž da vuäittmõõžž vuässõõttâd Ǩiõllneättla, särnn Sää’mtee’ǧǧ saaǥǥjåå’đteei Tuomas Aslak Juuso.

Tuäivam, što Ǩiõllneättla vuässõõđi vuei’tte jiijjâs juõ’ǩǩpeivvsaž tåimmʼmõõžžâst pu’htted sää’mǩiõlid õu’dde. Juâkkse’žže lij samai vääžnai vuei’tted kuullâd da ââ’nned ǩiõlâs aarǥstes. Ǩiõllneä’ttlest vuäitt ouddmiârkkân ââ’nned sää’mǩiõllsaž vuä’pstemkõõlbid, ǩeeitastee’kstid le’be hå’t-ba sää’mǩiõllsaž kuultõõzzid. Lââ’ssen Ǩiõllneättla vuässõõđi vuei’tte jä’rjsted jee’resnallšem sää’mǩiõlid da kulttuu’re õhttneei šõddmõõžžid. Še occâkka tuejjummuž liâ miârkteei! Vääžnmõs teâđast lij vuässõõttâd da pu’htted sää’mǩiõlid õu’dde jiõccses le’be tåimmʼmõ’šše šiõttlõs naa’lin Ǩiõllneä’ttel poodd, särnn Sää’mtee’ǧǧ saaǥǥjåå’đteei Tuomas Aslak Juuso.