Mii lij Sääʹm ǩiõli neäʹttel?
Sääʹm ǩiõli neäʹttel lij Taar Sääʹmteeʹǧǧ vuõlttõs, kåått lij vueʹssen sij altteem Giellalokten (Ǩiõllkaggâm) ǩiõllstrategia.
Sääʹm ǩiõli neäʹttel
Sääʹm ǩiõli neäʹttel mieʹrren lij kaggâd säʹmmlai ǩiõli statuuzz, da lââʹzzted sääʹm ǩiõli da kulttuur tobddmõõžž ceelai õhttsažkååʹddest. Jeäʹrben tän neäʹttel poodd sääʹm ǩiõl kollʼje da kuâsttje juõʹǩǩsââʹjest.
Sääʹm ǩiõli neäʹttel lij õhttsažhaʹŋǩǩõs, koin puuʹtet tiõttu sääʹm ǩiõlid da lââʹzzted tõi tobddmõõžž ceelai õhttsažkååʹddest. Privatt da õõlmâs stroiʹttlid, põrggsid, organisaatioid da jeeʹres toiʹmmjeeʹjid kååččat puʹhtted tiõttu sääʹm ǩiõlid jeäʹrben tän neäʹttel poodd. Õõutâst väʹlddep šuurab vaʹsttõõzz tõʹst, što sääʹm ǩiõl kollʼje da kuâsttje da tõk lie ââʹnnmest juõʹǩǩsââʹjest õhttsažkååʹdd jeeʹres sueʹrjin.
Sääʹm ǩiõli neäʹttel lij Taar Sääʹmteeʹǧǧ vuõlttõs, kåått lij vueʹssen sij altteem Giellalokten (Ǩiõllkaggâm) ǩiõllstrategia.
Mõõzz Sääʹm ǩiõli neäʹttel lij vääžnai?
Huõlǩâni tõʹst, što sääʹm ǩiõl lie vaarrvuâllsa, ǩiõl jieʹlle nânnsanji. Tuäivv kuuitâǥ lij. Säʹmmlain lij tieʹttemvuõtt jiiʹjjes ǩiõlâst da ǩiõllvaʹlljummšin. Jäänbõs oummuin äʹlǧǧe vuässõõttâd kuursid, što sij vuäitče vuäǯǯad mååusat ǩiõl, koonn ääiʹjab puõlvvõõǥǥ lie mõõntam. Vuuʹdin, koin sääʹmǩiõl ij leäkku leämmaž ââʹnnmest õõut leʹbe kueiʹt puõlvvõõǥǥ äiʹǧǧen, väʹldde nuõr vuõrâsoummu ååʹn sääʹmǩiõl mååusat da ǩiččle seʹrdded tõn päärneez. Ođđ sääʹmǩiõllsaž päärnai puõlvvõk lij šõddmen.
Taar, Ruõcc di Lääʹd peäʹl Sääʹmjânnmest ǩiõččlââʹstet, što õhttsažkåʹdd čuäʹjat šuurab perstummuž sääʹm ǩiõlid, da säʹmmla täin jânnmin ǩiõččlâʹstte šuurab seännmõõžž sij kulttuuʹre da ǩiõʹlle. Perstummuš sääʹm õhttsažkåʹdde lij šurr da ääiʹjpodd õhttsaž ǩiõllǩiččlõõttmõʹšše ij vuäitči leeʹd pueʹrab.